KuiDAS me KUULEME?

Et mõista, kuidas võivad helid meile kahjulikud olla, peame teadma, kuidas nad meie kõrva jõuavad.

 

 Kuulmine on taju, mille kaudu kõrv heli registreerib, sünteesib ja analüüsib.

 

Inimkõrv koosneb kolmest osast, millest igaühel on erinev, tähtis osa täita selles protsessis, kuidas me helisid vastu võtame.

1

Väliskõrv

Väliskõrvas asuvad kuulmekäik ja trummikile. Selle ülesanne on juhtida ning vastu võtta helilainetena tekkinud heli. Kõrvalest koondab heli kuulmekäiku ning suunab trummikileni.

2

Keskkõrv

Võimendab helilainete tugevust. Seal asuvad inimese kuulmeluukesed, mille üheks ülesandeks on helivõnkeid võimendada.

Võnked registreeritakse sisekõrva poolt.

Sisekõrv

3

Sisekõrvas on rakud ja kuulmisnärv, milles helivõngete mehaaniline energia muudetakse elektrienergiaks, mis jõuab meie tsentraalsesse kuulmiskeskusesse.

MüRAKAHJUSTUSED

Mürast põhjustatud kuulmiskahjustused on ajutised või püsivad kuulmisorgani häired. Kuulmiskahjustus võib esineda hetkeliselt, aga ka viidata millelegi püsivamale ning tõsisemale. Kui märkad ühes või mõlemas kõrvas tekkinud komplikatsiooni, otsi arstiabi.

ohumärgid

kÕRVAVILIN (Tinnitus)

Võib-olla oled tundnud pärast kontserdikülastust kõrvus vilinat, sahinat või kohinat.
 

Kõrvavilin ehk tinnitus on sisekõrvas tekkiv vilinat meenutav pidev fantoomheli, mis ei tulene ühestki välisest tegurist, vaid kostub inimese peas.

Tinnituse peamiseks tekkepõhjuseks on mürakahjustus, mis võib esialgu olla mööduv, kuid võib aja jooksul muutuda püsivaks. Sellega kaasnev häirituse tase avaldub individuaalselt ning konkreetset ravi sellele olemas ei ole.

Esimesed märgid, mille järgi võid täheldada kuulmislangust:

  • Kõne selguse häired: pead paluma öeldut korrata 
     

  • Mürakeskkonnas on kõnest raske aru saada
     

  • Keerad heliallikat valjemaks

KUULMISLANGUS

Vanusega kaasnev kuulmislangus on paratamatu osa elu kulgemisest ja märk organismi vananemisest, kuid varajane kuulmislanguse teke on sagedasti mürakahjustuste süü. Süvenev kuulmislangus võib meie elukvaliteeti sügavalt häirida.

Kuulmislangus ei pruugi tähendada, et helide maailm meie ümber muutub lihtsalt vaiksemaks —

esimesena ei suuda me eristada teatud vahemikke, reeglina teravamaid häälikuid 

('s', 'k', 'p', 't,').

Erinevalt mehaanilistest helidest tunnetame muusikat reeglina enda jaoks meeldiva kõlana.

 

Tugeva emotsiooniga, mida pakuvad meile meie lemmiklood helikandjal või kontserdil, tekitavad sageli soovi kuulata muusikat nivool, mis on lubatud ohutust tasemest kõrgem.

muusika,

MEELDIV MUUSIKA.

 

Klapiheli

Ligi 1,1 miljardit teismelist ning noort täiskasvanut üle maailma 

kuuluvad mürakahjustuste riskigruppi. Umbes pooled arenenud maade teismelistest ja noortest täiskasvanutest vanuses 12—35 puutuvad kokku ohtlike helitasemetega, mida väljastavad oma isiklikest muusikamängijatest (+85 dB).

See tähendab, et telefonid või MP3—pleierid, mis lubavad kasutajal katkestamata muusikat või muud meediat mängida, edastavad kõrvaklapi heli, olles samaaegselt kuulmekilele väga lähedal.

MILLAL ON LIIGA VALI?

Jäta meelde. Kui 2 m kaugusel seisva sõbra kõnest on raske aru saada,

siis võib heliallikat pidada liiga valjuks.

Usalda iseennast. Kui helitugevus tekitab kõrvas ebamugavust või valutunnet, tuleks liikuda müraallikast kaugemale, kus heli on hajutatum ja kõnest arusaamine pole raskendatud. Näiteks kontserdil on heli kõlarite juures kõige valjem ning väljastatav heli võib tunduda kurdistav. 

Mõõda. Lae oma nutitelefoni alla helirõhumõõtur, mis annab esmase ülevaate sind ümbritsevast helirõhutasemest. Vali siit endale sobiv kaaslane! 

 

 

 LIIKLUSMÜRA

Sageli paneme liiklusrohkel tänava ääres jalutades klapid kõrva, et blokeerida häirivana kostuv liiklusmüra ning asendame selle 

meeldiva muusikaga. Ka autoga liigeldes kipume autoraadiot valjemaks

keerama, et mootorite helisid summutada. 

 

Tihedas liikluses võib müratase ulatuda 85 detsibellini, alarmsõiduki möödudes juba ligi 120 dB, mis on kõrvadele juba ohtlik.

 

Kõik kõrvaklapid ei isoleeri välist müra.

Ennetava meetodina võivad sulle sobivad

mürasummutavad kõrvaklapid (noise-cancelling). Need on lisaks tänaval jalgsi liiklemisel ka suurepärased lennukis kandmiseks, sest kannavad staatilise müra väljapoole tagasi.

liiklus_tallinn.png
man-in-grey-crew-neck-t-shirt-wearing-ye

TÖÖMÜRA

Töömüra võib olla allikaks tööstressi tekkimisel, isegi kui esinevad helirõhutasemed ei ületa ohtlikku taset:

näiteks monotoonsed või ärritavas sagedusevahemikus kõlavad helid.

 

Müra raskendab kõnest arusaamist ning võib varjata tekkinud ohusignaale.

 

Kuulmiskahjustused moodustavad ühe kolmandiku Euroopas levinud kutsehaigustest, olles sealjuures enim esinevad. EL seadusandluse kohaselt ei tohi nädalane kokkupuute tase müraga 

ületada mõõteseadmetel üle 87 dB. 

Alates ohtlikest piirmääradest on töötajal kohustus kanda kuulmiskaitseid.

 
 

Kuulmistervis.ee © 2020